Külalised Eestist

Oi mul on häbi, ma pole nii ammu kirjutanud. Sellel on üks väga lihtne põhjus olnud, ma pole lihtsalt viitsinud :) sorry…

Eile (esmaspäeval) oli mul viimane loeng ja nüüd on mul vaja õppida kaheks eksamiks. Eksamid on 18ndal ja 20ndal. Otsustasin, et esimese koolivaba päeva puhkan ja seda ma olengi terve tänase päeva teinud. Homme hakkan õppima, ahh, ma ei taha selle peale mõeldagi… üks eksamitest on kohe eriti raske.

Minu kõige säravam hetk üle pika aja siin oli nädalavahetus, sest siis käisid külalised kaugelt Eestist :), Kati ja Elisa. Esimese õhtu veinitasime ja rääkisime niisama juttu, nii hea oli eesti keeles lobiseda. Teisel päeval käisime natuke šoppamas ja õhtuks oli mul plaanitud suurejooneline eesti rahvusõhtusöök. Juba ammu oli meil siin seltskonnaga kokku lepitud, et hakkame rahvuslikke õhtusööke tegema ja mina olin esimene, kes selle väljakutse vastu võttis. Loodetavasti võtavad teised nüüd eeskuju ja edaspidi saan Saksa, Venetsueela, Itaalia, Rumeenia, Mehhiko, USA ja Rootsi kokakunsti nautida. Kokku oli meid 14, koos minu ja tüdrukutega. Kindlasti mõtlete, mida ma siin pakkusin. Kõigepealt oli menüüs borš, mis kusjuures kõigile väga väga meeldis. Loomulikult ei puudunud ühelt pidulaualt kartulisalat ja seda koos kotlettidega. Tundus, et kaks inimest oli selle salati suhtes veidi skeptilised, sest seal oli sibul sees, üks nendest oli veel tüüp – nojah… Magustoiduks tegin kamavahtu kihiti maasikamoosiga. Ise jäin väga rahule ja tühjad taldrikud ning potid näitasid, et ka teised jäid rahule. Kõige tähtsama unustasin mainida, loomulikult pidid mu külalised jooma ohtralt Vana Tallinnat ja nagu selle joogi mõjuomadusi juba kõik teavad, said neid ka minu sõbrad siin tundma õppida :).

Meil olid tüdrukutega suured plaanid, et läheme mingi aeg peale õhtusööki välja diskotama ja kõik muud jutud, aga mis tegelikult juhtus – me ei jõudnudki kuskile. Siin oli melu nii täies hoos ja Vana Tallinn tegi kiirelt kõigiga oma töö.

Ei ole just minu kõige suurepärasem fotograafi moment, aga saate vähemalt pildi, kuidas kõik välja nägi.

Kati ja Elisa

Abraham ja Tito

Pühapäeval oli üks suur pohmaka päev, ainuke kasulik asi, mida tegime oli see et käisime korraks poes ja Max-is. Max on McDonaldsi taoline kett, aga mitukümmend korda parem. Õnneks ei ole Max mul kodu lähedal ja see tähendab, et ma sinna väga tihti ei satu. Kogu selle aja jooksul olen siin ainult kaks korda Maxi söönud, olgem ausad mõlemad korrad on selle põhjuseks eelmise päeva pidu olnud.

Nüüd on lõbutsemisel natuke aega kriips peal, kuid juba 21. oktoobril saan oma eksamiperioodi lõpetamist tähistada kallite sõpradega Eestist - kas oleks veel midagi täiuslikumat.