Eestlased, koolipidu ja teise kooliperioodi algus.

Eelmine nädalavahetus käisid siis Anneliis, Kristjan, Viktoria ja Eero mul külas ja meil oli nii lõbus. Reedel, kui nad tulid, siis ma olin ilusti valmistunud ja võtsin nad vastu ühe väikese peoga. Kõige naljakam selle õhtu juures oli see, et Eero väitis, et tema ei räägi inglise keelt ega tantsi peaaegu üldse. Ja mis juhtus, natuke jooki ja inglise keel tuli nagu ei kusagilt ning lõpuks võttis veel tantsutuurid ka üles, tantsis nii nagu poleks homset :)

Kaks saksa poissi ja keskel Kiks

Tagaplaanil on näha Eero inglise keelt rääkimas .)

Laupäeval käisime natuke linna peal ning viisin oma külalised hiina toidu bufeesse, mis on üks ülihea hinnaga söögikoht, kus pakutakse erinevaid nuudleid, kastmeid ning sushit ja mis kõige tähtsam ka magustoit on hinna sees. Kui keegi mulle siin veel külla tuleb, siis on jälle sinna minek, arvestage kohe sellega.

Õhtul suundusime minu kooli poole. Meil on koolis traditsioon, et kui eksamid lõpevad, siis korraldatakse üliõpilasesinduses üks korralik pidu. Seal on üliõpilasesinduse käsutuses suur suur hoone, ala kolm korrust, söökla, IT-keskus jne. Meil TTK-s oli esindusel üks pisike ruum, kuhu mahtus maksimum 7 inimest :)

Ma arvan, et seal oli üks tuhat inimest, järjekord sisse saamiseks oli juba päris meeletu. Sees olid erinevad tantsusaalid, mis me vist kõik ka läbi käisime, ega ma päris kindel ei ole, sest see oli üks raju õhtu.

Esmaspäeval hakkas uuesti kool ja uued õppeained. Kui kedagi huvitab, siis hetkel on mul sellised ained nagu: Liikluskorraldus (Traffic Engineering and Management) ning Transpordi Mudelite Modelleerimine (Transport Modelling). Kusjuures hästi huvitav on, mulle meeldib see, et kõik mida me õpime on ka tegelikkuses kasutatav. Esmaspäeval läheme liiklusesse autosid lugema ning vaatame missuguseid erinevaid tehnikaid selleks kasutatakse, et siis hiljem vastavad prognoosid ja järeldused teha. See selleks, ma ei tüüta enam igava jutuga…

Nädalavahetusel on plaanis kõigepealt üks lahkumispidu üle elada. Üks meie kursavend William USA-st loobub siin õppimisest, kuna talle lihtsalt ei meeldi siin. Sest USA-s on kõik nii lõbus ja tore, vabaaega on palju, ilm on ilus jne. Tegelikult on William üks toredamaid kujusid meie kursusel, aga eks ma saan ka temast aru, ta on sisimas rahutu ja eks Skandinaavia on tema jaoks liiga konservatiivne.

Laupäeval sõidan võib-olla maale Fredriku isa ja Lena juurde, tunnen kohe, et vajan natuke looduses olemist, jalutada metsas, head ja paremat süüa meisterdada, rääkida juttu inimestega, kes minust tõeliselt hoolivad. Ma olen ka vist enne maininud, et ma tunnen end nii hästi nende juures, nagu oleks kodus. Mis kõige tähtsam, ma plaanin sealt tagasi tulla hunniku Rootsi lasteraamatutega, et neid vaikselt lugema hakata.

Ok, järgmise korrani.

Eksamid läbi!

Jess, täna oli viimane eksam, mis tähendab seda et selle rakse töö ja vaeva eest saan ma tervelt ühe nädalavahetuse puhkust :), sest järgmine nädal hakkavad juba uued loengud.

Kuidas mul siis läks? Ega ma ei oskagi veel öelda midagi. Esimene eksam läks arvatavasti aia taha, aga tuleb loota parimat. Kusjuures see pidi veel lihtne eksam olema.

Teine eksam oli aines, mis oli täielik õudus, aga üllataval kombel nii hull ei olnudki, võib-olla see lihtsalt tundus mulle nii, sest ma ikka õppisin selleks ööd ja päevad. Ma olin kindel, selle aine assistent, kes on kusjuures täielik bitch, paneb meile siukse kirved eksamisse, aga ju tal on ka vahest helged momendid. Oi te peaksite teda nägema, täielik ülbik. Meil oli selles aines vaja teha neli ülesannet ja see, mis me sealt tagasi saime oli alati ülenisti punane, koos ülbete kommentaaridega, nagu mis asi see veel, mida sa siin üritanud teha oled ning suured küsimärgid ja hüüumärgid igal pool, ühesõnaga ta andis sellel punasel pastakal ikka minna. Kindlasti kulus tal neid mitu :)

Nüüd ootan kannatamatult uusi külalisi Eestist ja ma arvan, et nädalavahetus tõotab tulla igati puhkuse vääriline.

Külalised Eestist

Oi mul on häbi, ma pole nii ammu kirjutanud. Sellel on üks väga lihtne põhjus olnud, ma pole lihtsalt viitsinud :) sorry…

Eile (esmaspäeval) oli mul viimane loeng ja nüüd on mul vaja õppida kaheks eksamiks. Eksamid on 18ndal ja 20ndal. Otsustasin, et esimese koolivaba päeva puhkan ja seda ma olengi terve tänase päeva teinud. Homme hakkan õppima, ahh, ma ei taha selle peale mõeldagi… üks eksamitest on kohe eriti raske.

Minu kõige säravam hetk üle pika aja siin oli nädalavahetus, sest siis käisid külalised kaugelt Eestist :), Kati ja Elisa. Esimese õhtu veinitasime ja rääkisime niisama juttu, nii hea oli eesti keeles lobiseda. Teisel päeval käisime natuke šoppamas ja õhtuks oli mul plaanitud suurejooneline eesti rahvusõhtusöök. Juba ammu oli meil siin seltskonnaga kokku lepitud, et hakkame rahvuslikke õhtusööke tegema ja mina olin esimene, kes selle väljakutse vastu võttis. Loodetavasti võtavad teised nüüd eeskuju ja edaspidi saan Saksa, Venetsueela, Itaalia, Rumeenia, Mehhiko, USA ja Rootsi kokakunsti nautida. Kokku oli meid 14, koos minu ja tüdrukutega. Kindlasti mõtlete, mida ma siin pakkusin. Kõigepealt oli menüüs borš, mis kusjuures kõigile väga väga meeldis. Loomulikult ei puudunud ühelt pidulaualt kartulisalat ja seda koos kotlettidega. Tundus, et kaks inimest oli selle salati suhtes veidi skeptilised, sest seal oli sibul sees, üks nendest oli veel tüüp – nojah… Magustoiduks tegin kamavahtu kihiti maasikamoosiga. Ise jäin väga rahule ja tühjad taldrikud ning potid näitasid, et ka teised jäid rahule. Kõige tähtsama unustasin mainida, loomulikult pidid mu külalised jooma ohtralt Vana Tallinnat ja nagu selle joogi mõjuomadusi juba kõik teavad, said neid ka minu sõbrad siin tundma õppida :).

Meil olid tüdrukutega suured plaanid, et läheme mingi aeg peale õhtusööki välja diskotama ja kõik muud jutud, aga mis tegelikult juhtus – me ei jõudnudki kuskile. Siin oli melu nii täies hoos ja Vana Tallinn tegi kiirelt kõigiga oma töö.

Ei ole just minu kõige suurepärasem fotograafi moment, aga saate vähemalt pildi, kuidas kõik välja nägi.

Kati ja Elisa

Abraham ja Tito

Pühapäeval oli üks suur pohmaka päev, ainuke kasulik asi, mida tegime oli see et käisime korraks poes ja Max-is. Max on McDonaldsi taoline kett, aga mitukümmend korda parem. Õnneks ei ole Max mul kodu lähedal ja see tähendab, et ma sinna väga tihti ei satu. Kogu selle aja jooksul olen siin ainult kaks korda Maxi söönud, olgem ausad mõlemad korrad on selle põhjuseks eelmise päeva pidu olnud.

Nüüd on lõbutsemisel natuke aega kriips peal, kuid juba 21. oktoobril saan oma eksamiperioodi lõpetamist tähistada kallite sõpradega Eestist - kas oleks veel midagi täiuslikumat.