Vastlapäev

Tere jälle!

Viimased kaks/kolm nädalat on täiesti kreisid olnud ja seda mitte heas mõttes. Kuigi mul ei ole just palju aega olnud filosofeerida, siis ma olen järeldusele jõudnud, et sõpradega veedetud aeg on ülitähtis. Viimased nädalad olen ainult õppimise lainel olnud. Koosviibimistel olen üle ühe käinud ja seda ka alati poolikult. Olen olnud sunnitud varem ära minema, sest järgmine päev on vaja õppida või mingi  muu tähtis kooli asi, nii et eelmise nädala neljapäevaks olin peaaegu masenduse äärel. Saatsin kell kümme õhtul ühe ülesande ära ning peale seda tundsin ma täielikku väsimust. Füüsiliselt veel jõuaks aga vaimselt mitte. Minu õnneks oli laupäeval Käti sünnipäev ja see oli esimene pidu kus ma sain oma sõpradega korralikult aega veeta ja peo lõpuni olla. Täpsemalt jõudsin koju kell üheksa hommikul :). Kuigi pühapäeval olin ma füüsiliselt suhteliselt jõuetu, kuid vaimselt täiesti tipus. Nii jõudsingi järeldusele, et ületöötamine ei ole mitte sellepärast halb, et palju peab tööd tegema vaid sellepärast et suhtlemine sõpradega jääb väheseks. Kuigi mu Rootsi sõbrad annavad mulle palju jõudu ja energiat, siis ma tean, et mu Eesti sõbrad annaksid veel rohkem. See on ka üks põhjus miks ma lihtsalt ei jõua ära oodata 16ndat märtsi. Seekordsed külalised Eestist on tulemas kohe suurema bandega: Liina, Remi, Berit, Kalev, Kirsi, Roger ja Sirli. 

Kuigi eelmine nädal oli suhteliselt raske, siis suutsin teisipäevale ära mahutada ka väikese vastlapäeva tähistamise. Iga riigis peetakse vastlapäeva mingil kombel, kristlike kommete järgi on see viimane päev enne suurt paastu, mis kestab kuni lihavõteteni. See viimane päev peab olema täis pidustusi ja sööki. Paljudes riikides on sellel ajal suured karnevalid, meil aga hernesupp ja vastlakukkel. Rootsis tähistatakse vastlapäeva peamiselt ainult vastlakuklitega, mis näevad välja täpselt nagu meie omad, aga minu arust hoopis paremad, kuna nad panevad ka erinevaid täidiseid kuklitele sisse. Meie maksimum täidis on võib-olla moos. Sel põhjusel kutsus Käti meid enda juurde vastlakukleid meisterdama.  Nagu ikka sai asi alguse taina tegemisest, mis oli suhteliselt  tavaline pärmitaigen, kuhu oli lisatud kardemoni.  Peale küpsetamist lõikasime kuklitel pead maha ja tegime täidise jaoks ruumi. Traditsiooniline täidis on tehtud martsipanist ja piimast ning küpsetatud kuklite sisust. Edasine on nagu ikka, vahukoor peale, mütsid pähe ning tuhksuhkur kõige otsa. Kuigi kukkel ise oleks võinud kauem ahjus olla, olid need ühed parimad vastlakuklid mida ma saanud olen.

Viimase aja tegemised ja Kreeka õhtusöök

Hei,

On aeg teada anda, mis mul siin toimub. Viimasel ajal tundsin, et pean end tõsiselt liigutama, sest puhas õppimine ajab lihtsalt hulluks. Tahtsin minna jõusaali, kuna see on kõige odavam variant, kui tuleb välja, et ilma Rootsi isikukoodita ei saa ma kuu kaupa jõusaalis käia. Seega otsisin ühe ujumiskoha, kus ostsin kümnekorra pileti, suhtselt hea hinnaga. Koht ei ole just teab mis uhke ja bassein on ainult 25 meetrit, mullivanni pole, aga vähemalt on saun.
Seoses selle isikukoodiga, oh bürokraatia on õudne, et saada Rootsi isikukoodi ja ID-kaart, pean enne saama elamisloa, mis iseenesest ei ole mulle kui EU kodanikule vajalik, kuid isikukoodi jaoks on, sest paljusid teenuseid saab tänu sellele odavamalt + pangakontot ei saa avada ilma isikukoodita, nii et kasutan siiani oma Eesti kaarti. Oma ajutist elamisluba ootasin üks neli kuud ja nüüd ootan siis isikukoodi, peale seda ootan ID-kaarti.

See selleks, nagu ma olen siin ikka kirjutanud, siis meie sõpruskonnas on traditsioon rahvusõhtusööke korraldada ja eelmine nädal tegid seda Iro ja Gerasimous Kreekast. Ma pean ütlema, et kreeklased söövad ikka jube palju :)

Kõige pealt, minu nimi kreeka keeles näeb välja selline:

Alustasime päris mitme eelroaga,all pool olev saia värk on tomati, feta juustu ja oreganoga. Huvitav on see, et päris kreeka juust on nii hea maitsega, palju mõnusam, kui see mis ma tavaliselt söönud olen. Eelroa menüüs oli veel keedu kartul päikese kuivatatud tomatiga. Eriti hea oli spinati pirukas, kui ma kunagi ahju saan, siis uurin täpsemalt selle retsepti välja. Nagu Vahemere äärsetele riikidele kombeks, ei puudunud laualt sai ja värske salat.

Pearoaks oli tomatikastmes lihapallide moodi asjad riisiga, kuid äärmiselt raske oli seda taldrikutäit lõpetada, sest nii kui taldrik natuke tühejmaks sai, pandi sinna midagi juurde. Tundsin nagu ma oleks taas oma Pärnu vanaema juures, kus ei lasta enne toidulaua tagant minema, kui kõik road otsas on.

Õnneks magustoit oli lihtne ja kerge, kuigi ma pean tunnistama, et ma ei söönud kõike ära, sest ma lihtsalt ei jaksanud enam ja need kes mind teavad, siis mulle mahub ikka palju sisse. Kreeklased söövad tavaliselt õhtusöögi lõpetuseks maitsestamata jogurtit meega, millele tuleb juurde süüa puuvilju, mis on samuti meega üle kallatud. Jogurtit süüakse sellepärast, et see pidavat seedimisele hea olema. See jogurt oli siiski teistmoodi kui meie oma, palju tahkem, natuke linnupiima moodi (linnupiima kommides).