Vastlapäev

Tere jälle!

Viimased kaks/kolm nädalat on täiesti kreisid olnud ja seda mitte heas mõttes. Kuigi mul ei ole just palju aega olnud filosofeerida, siis ma olen järeldusele jõudnud, et sõpradega veedetud aeg on ülitähtis. Viimased nädalad olen ainult õppimise lainel olnud. Koosviibimistel olen üle ühe käinud ja seda ka alati poolikult. Olen olnud sunnitud varem ära minema, sest järgmine päev on vaja õppida või mingi  muu tähtis kooli asi, nii et eelmise nädala neljapäevaks olin peaaegu masenduse äärel. Saatsin kell kümme õhtul ühe ülesande ära ning peale seda tundsin ma täielikku väsimust. Füüsiliselt veel jõuaks aga vaimselt mitte. Minu õnneks oli laupäeval Käti sünnipäev ja see oli esimene pidu kus ma sain oma sõpradega korralikult aega veeta ja peo lõpuni olla. Täpsemalt jõudsin koju kell üheksa hommikul :). Kuigi pühapäeval olin ma füüsiliselt suhteliselt jõuetu, kuid vaimselt täiesti tipus. Nii jõudsingi järeldusele, et ületöötamine ei ole mitte sellepärast halb, et palju peab tööd tegema vaid sellepärast et suhtlemine sõpradega jääb väheseks. Kuigi mu Rootsi sõbrad annavad mulle palju jõudu ja energiat, siis ma tean, et mu Eesti sõbrad annaksid veel rohkem. See on ka üks põhjus miks ma lihtsalt ei jõua ära oodata 16ndat märtsi. Seekordsed külalised Eestist on tulemas kohe suurema bandega: Liina, Remi, Berit, Kalev, Kirsi, Roger ja Sirli. 

Kuigi eelmine nädal oli suhteliselt raske, siis suutsin teisipäevale ära mahutada ka väikese vastlapäeva tähistamise. Iga riigis peetakse vastlapäeva mingil kombel, kristlike kommete järgi on see viimane päev enne suurt paastu, mis kestab kuni lihavõteteni. See viimane päev peab olema täis pidustusi ja sööki. Paljudes riikides on sellel ajal suured karnevalid, meil aga hernesupp ja vastlakukkel. Rootsis tähistatakse vastlapäeva peamiselt ainult vastlakuklitega, mis näevad välja täpselt nagu meie omad, aga minu arust hoopis paremad, kuna nad panevad ka erinevaid täidiseid kuklitele sisse. Meie maksimum täidis on võib-olla moos. Sel põhjusel kutsus Käti meid enda juurde vastlakukleid meisterdama.  Nagu ikka sai asi alguse taina tegemisest, mis oli suhteliselt  tavaline pärmitaigen, kuhu oli lisatud kardemoni.  Peale küpsetamist lõikasime kuklitel pead maha ja tegime täidise jaoks ruumi. Traditsiooniline täidis on tehtud martsipanist ja piimast ning küpsetatud kuklite sisust. Edasine on nagu ikka, vahukoor peale, mütsid pähe ning tuhksuhkur kõige otsa. Kuigi kukkel ise oleks võinud kauem ahjus olla, olid need ühed parimad vastlakuklid mida ma saanud olen.