Peavalu

Ärkasin täna hommikul peavaluga, hmm I wonder why? 

Kogu lugu sai alguse eilsest, kui ma läksin eile üliõpilasesindusse. Ajakavas oli algusaeg 9:00, ma jõudsin 9:10, seega ma hullult jooksin ja arvasin, et ma olen nüüd ikka jube hiljaks jäänud. Tuli välja, et sinna võis terve päev minna, kella 9-22 vahel, nojah. Istusin kohe väljanägemiselt normaalsema grupi juurde. Sain kohe jutule ühe toreda inglise poisi Pauliga. Paul on selline tüüp, kes on vist igal pool käinud ja kõike teinud. Iga oma looga trumpab ta sinu kõige ägedamad seiklused üle. Küll ta mängib jalgpalli, tennist, võrkpalli, surfab, suusatab, matkab, jookseb kaks tundi järjest ja kindlasti veel palju muud mida ma veel ei tea. 

Kusjuures üks kaks kuud tagasi käis Paul Eestis ja talle väga meeldis, eriti A le Coq, Pärnu ja Balou :)

 Peaks vist lisama, et peale selle et ta ka väga sotsiaalne on, näeb ta ka kuradi hea välja. Vaeseke elab praegult hostelis, kus jagab tuba 18 teise inimesega, sest korteri leidmine on siin üsna keeruline.  Tudengimajadesse on aastased järjekorrad (ma olen praegult oma kola hunnikus siin täitsa õnnelik ma ütleks).

Igatahes Paul on lahe ja kuna ma ise olen võetud (kurat), siis millegi pärast tundub mulle, et Paul oleks ideaalne poiss Marianale – kuidagi on tema tüüpi kohe. Nii et Mariana, tule mulle külla! :)

Sellel kogunemisel saime igasugu nänni, kasulikku ka muide – sim kaardi näiteks, kuid ma pean minema sellele raha peale laadima, siis on mul tel number (ajutine), aga eks selle annan teada, kui asi töötab.

Saime ka veel kaheks nädalaks erinevate ürituste ajakava, näiteks: reedel on saunaõhtu, laupäeval rootsi õhtusöök, pühapäeval piknik jne jne.

Kuna mul on siin paari päeva jooksul natuke igav hakanud, siis ma otsustasin, et kutsun inimesed, kellega kõige rohkem suhtlesin, laeva peale õhtustama. Kokku tuli neid 11 – ups, paljuks läks, aga hea et läks, sest meil oli nii tore. Eriti hästi klappus mul ühe saksa tüdruku Leoga, kes võib täitsa sõbranje materjal olla. Hispaanlane Abraham on sellest seltskonnast ainuke, kes on minu kursuselt ja ta on nii armas, natuke vaikne, aga hästi abivalmis ja südamlik. Meeldejäävamad olid veel Martin (taanlane), selline humoorikas vend ja Elisa (itaallane), siuke lahe tüdruk, kes meenutab iseloomult  natuke meie kursuse Kaid :).

 Meie väike seltskond söömas. See poiss, kes kõige kõrgemal istub on minu kursakaaslane Abraham.

Leo

 Martin ja üks tüüp Mehhikost, kes tegelikult on sakslane ja on elanud Rootsis juba kolm aastat (keeruline)

Naljakas lugu on see, et ma märkisin kõigile kaardi peale laeva asukoha ja nime ja kõik leidsid selle ka üles, välja arvatud Paul. Temal oli selles õhtusöögis võtmeroll, ta pidi tooma pasta, kuid õnneks ma saime selle mure lõpuks ikka lahendatud. Eks ma homme kuulen, mis temaga siis juhtus.