Tere Rootsi, ma olen kohal!

Ma ei kujuta ette, kaua ma selle blogindusega vastu pean, aga eks näis…Kirjutamisega ma väga sõber ei ole,  seega kindlasti leiate siit nii mõnedki kirjavead, aga mis sellest onju?

Kui nüüd aus olla, siis need kolm tervet päeva, mis ma siin olen olnud ei ole just kõige libedamalt kulgenud.  Kõigepealt, kui ma oma uude koju sisse astusin, pidin šoki saama. Nagu teada, siis minu uus elukoht on üks laev, mis seisab Stockholmi kesklinnas linnaosas nimega Södermalm.

Kuna tegemist on väga vana laevaga ja keegi pole seda üks 30 aastat tuuninud, siis seest on see üks igavene seapesa, mille puuduvad toad, korralik wc ja dušš – õudne. Ma olen küll maatüdruk, kuid see on minu jaoks ikka natuke liig. 

Mis ma siis esimesel päeval tegin, koristasin loomulikult ja seda olen ma teinud siiani. Kuna siin elavad ka hetkel kaks Fredriku sõpra Eric ja Mons, kes tunnevad ennast kui poissmeeste paradiisis, mis tähendab palju palju pesemata nõusid ja igasugu muid jälkusi, mida nad endast maha jätavad, siis on koristamist iga jumala päev. Mõned näited meie elust siin:

Igal juhul Fredrik lubab, et kahe nädalaga ta meisterdab meie toa valmis, siis saab vähemalt omaette ka natuke olla. Kuid kurb uudis on see, et vannituba ei saa niipea valmis, mis tähendab seda, et ma pean tihedamalt tutvust tegema ämbriduššiga. Arvatavasti hakkan käima siin lähedal olevas jõusaalis nii umbes  kuu/kaks. Kallis see ei ole, ala 16 EUR kuus, avatud 24/7 – minu arust ikka väga hea diil, saab vähemalt korralikult end pesta ja ega trenni tegemine ka mööda külgi mah ajookse.

Laupäev õhtul jõudsime ka Fredriku isa Ola ja tema naise Lena juurde (kuskil tunni, pooleteise kaugusel Stockist). Seal oli suurem perekonna ja lähedaste kogunemine. Rootsis on augustikuu suur jõevähi hooaeg. Seda tähistatakse suurema söömaga ja seda tegime ka meie. Noh, minule see vähk väga peale ei lähe, kuid ühe suutsin ikka alla suruda – ma ei saa, need on lihtsalt nii rõvedad ja see mis neist pärast järgi jääb on nagu üks suur surnuaed, kus vaestest loomakestest on järgi ainult nende kehaosad. Kõrvale käib veel ka šnaps - mingisugune ürtidest valmistatud liköör/konjak, vat see mulle meeldis märksa rohkem :) Õnneks grillisime pärast ka liha ja kõrvale kartulit, nii et nälga ma ei jäänud.

Igal juhul Ola ja Lena  juures tunnen ma end väga hästi, neil on aed, oma maja, kassipojad, korralik dušš – kõik mida mul hetkel ei ole, kuid tahaks. Nad mõlemad tegid tööga lõpparve ja on ainult pühendunud maaelule. Lena käib metsas marjul, seenel, teeb aiatöid. Ola ehitab ja jahib – ühesõnaga living the dream. 

 Lena tütar Maria nende mõnusas köögis.

 

Koridor