Nädalavahetus

Nagu eelnevas postituses mainitud, siis nädalavahetusel oli meil Fredriku ema külas, selle raames käisime reedel vana aurulaevaga mööda Stockholmi arhipelaagi (saarestikku) sõitmas. Mina, Fredrik, Arvid (Fredriku vend), Annika (Fredriku ema) ja Louise (Arvidi tüdruk). Loomulikult oli see meeletult ilus, lisaks mängis laevas bänd, hiljem oli õhtusöök – ideaalne.

Vaade aurulaevalt

Laupäeval korraldas Fredriku ema suurema õhtusöögi pere ja tuttavatega. Mina tegin kartulisalatit, mis oli läks väga hästi peale. Kui te veel ei tea siis Rootsi kartulisalat on enamasti puhtalt ainult kartulist, majoneesist ja maitseainetest, vahel lisatakse ka midagi muud.

Nii mõnigi on kindlasti kuulnud ühest Rootsi delikatessist – mädanenud heeringast. Ma võin uhkelt öelda, et ma olen seda ka proovinud ja lähima aasta jooksul ma seda proovida enam ei taha. Üldiselt Rootslased ise ka seda eriti ei söö, paar korda elu jooksul võib olla, no muidugi, kui kellelegi ikka väga maitseb, siis rohkem. Nii kui see konserv avada, siis sealt tuleb ikka päris meeletu hais, kusjuures seda peab tegema vee all, sest kuivalt avades võib see lihtsalt plahvatada ning seda haisu oma riietele sa juba ei taha. Ma panin ainult kaks imepisikest tükikest oma leivale ja ma pidin ära surema. Mulle tundus, et see maitse ei olnudki nii hull, kuid see hais lihtsalt võttis igasuguse söögiisu ära. Hiljem tundsin terve õhtu, kuidas see õudne hais maost üles kippus kogu aeg. 

Sellises purgis see õudus on

Fredriku ema demostreeris, kuidas seda sööma peab.

Pühapäeval oli meie sissejuhatava programmi viimane üritus. KTH-l on mere ääres suvila, Stockist üks 40 minuti kaugusel ning seal toimus siis grilli- ja saunapidu. Seal on ikka väga chill, täpselt siuke Rootsilik olemine, kõik see loodus, meri ja majakesed. Hüppasime saunast merre, sõime hamburgereid, istusime lõkke ääres, laulsime – lihtsalt nautisime oma viimast õhtut toredate kaaslaste seltsis.

Nüüd on siis lõbu läbi ja tuleb tööle hakata. Eile ja täna olid esimesed päris koolipäevad ja ma ütlen, ma pole üldse harjunud enam koolis istuma ning kuulama, uni tuli täiega peale. Siin on nii, et korraga on üks kuu/pooleteise jooksul ainult kaks 1-3 õppeainet, minul on hetkel kaks, mis tähendab seda, et päevast päeva on ainult üks ja sama õppeaine, mis mõnes mõttes mulle meeldib, sest siis saad ühte teemasse täielikult süveneda, muidu hüppad ühelt ainelt teisele, mis on võib-olla kord kaks nädalas ning järgmiseks tunniks on juba eelmise tunni jooksul läbitud teemad ununenud. Armu meile siin loomulikult ei anta, esimeses õppeaines hirmutati ikka päris ära, ees ootab järjepidev õppimine + pea iganädalased koduülesanded. Üks anti juba täna kätte ja see oli nagu hiina keel ning kohitavalt pikk ka veel, oh ma ei tea….